Õpistsenaariumi analüüs

https://beta.leplanner.net/#/scenario/5cc2d3c480a288cd3abb6422

Õpistsenaariumi loomise motivatsioon:

9nda klassi teema “Elektriõpetus” kestab peaagu 4 kuud ning on oma olemuselt üsna teoreetiline, seetõttu võib õpilaste tähelepanu ning seetõttu ka kinnistusvõime väheneda. Laboratoorsed tööd on olemas, kuid on ajamahukad ning nende läbiviimine, iga alapeatüki juures, on raskendatud. Tundsin vajadust digitaalse õppevara järele, et läbi töötada, koos õpilastega, vooluringidega seotud põhitõed.

Taust:

Elektriõpetuse temaatika “Jada- ja rööpühendus ning nende seos Ohmi seadusega”. Sellel momendil on õpilasi peamiselt õpetatud üsna klassikalises loenguvormis. PowerPoint presentatsioon, õpetaja räägib ning tunni teises pooles lahendatakse ülesandeid. Hindelisi töid on olnud kaks – laboritöö ja kontrolltöö.

Õpilasi klassis: 31

Töökeskkond: Office 365 (Microsoft Teams)

Esimene tund:

Teatan neile, et liigume järgmise õpiteema juurde ning selle etapi lõpus saavad nad hinde grupitöö eest. [positiivne vastukaja] Lisasin, et tunnitöö toimub arvutitega [veel positiivsem vastukaja]. Kodutööks on arvutimängu mängimine [kõikide huvi ja motivatsioon on laes].

Alustan klassikalise loenguvormiga, kus käime läbi põhitõed ning lisaks toon neile näiteid jada- ja rööpühenduste kohta. Rõhutan nende kahe erinevusi. 20 minutiga sain läbi võetud vajaliku eelinfo. Seejärel kasutame Coggle.io keskkonda, et koostada ülevaatlik mõisteskeem. Oleme eelnevate tundide jooksul Coggle.io keskkonnaga tuttavad, seetõttu läheb see etapp ladusalt. Seejärel jagan nendega klassikalisemat laadi vooluringi ülesande ning palun, et nad koostaksid skeemi arvutisse. Esimese tunni lõpus mainin, et järgmisel tunnil töötavad nad iseseisvalt ning tunnitöö mõjutab nende lõpphinnet, samuti jagan nendega arvutimängu, mis jääb kodutööks. Kodutöö kontrollimiseks palusin neil teha pilt viimase taseme saavutamisest.

Teine tund:

KÕIK olid kodutöö ära teinud. Oli selge, et mõni oli seda teinud koos, kuid see polnud keelatud. Uudsus oli ilmselt motiveerivaks faktoriks. Panin õpilased paaridesse istuma ning seejärel jagasin nendega töölehte (läbi Google Drive’i) ja soovisin jõudu tööle. Poole tunni jooksul selgitasin kontseptsioone, kui seda oli vaja ning lahendasin arusaamatusi. Kuna tööleht oli hästi koostatud, siis oli kõik enam jaolt selge. Tunni viimase kümne minuti jooksul lõime suuremad grupid ning õpilased pidid kokku leppima oma ülesandes. Ülesande koostamiseks jäi veel ka kümme minutit kolmandas tunnis.

Kolmas tund:

Kolmanda tunni algus mõne võrra venis, kuid enam vähem kõik grupid said oma ülesanded valmis (ülesandeid koostati arvutis). Seejärel jagati oma tööd teiste gruppidega ning asuti lahendama. Mina jälgisin töökäiku Office365 vahendusel. Õpetajal on reaal-ajas võimalik jälgida õpilase töötegemist ning nende virtuaalseid tööruume. Ülesanded lahendati üllatuslikult kiiresti (kulus 8 minutit). Seetõttu jäi meil veel 20 minutit aega, et analüüsida oma õppeprotsessi.

Õpistsenaariumi analüüs:

Füüsika on aine, mida on üksinda õppida mõne võrra keeruline, kuna koosneb läbivatest seostest. Seetõttu leidsin, et enne simulatsiooni kasutamist on oluline koos põhikontseptsioonid läbi käia. Kui õpetajal on aega vähe, siis selle õpistsenaariumi esimese tunni võib ka õpilastele koju teha anda. Ise aga pidasin esimest tundi (vaatama sellele, et ülesehituselt väga klassikaline) väga oluliseks ning ilmselt ei oleks edaspidi töö nii sujuvalt kulgenud kui me ei oleks kontseptsioone kõige pealt koos läbi proovinud.

Arvutimäng toimis väga hästi, sest seda tegid innukalt ka need õpilased, kes tavaliselt üritavad füüsikas miinimumiga läbi ajada. Eraldi oleks vaja uurida kui palju aitas arvutimäng teadmistele kaasa. Motivatsiooniga tegi see aga imesid.

Teise tunni puhul oli minu eelhäälestus mõne võrra ootusärev, sest kartsin ajahätta jääda. Seetõttu jagasin nad simulatsiooniga töötamisel ka kaheks. Kui üks jääb hätta, siis kahekesi saadakse ikka jagu. Hilisema arutluse käigus ütlesid kõik, et see oli ka õppebloki kõige huvitavam osa. Kui tekkis probleeme, siis sai kõige pealt omavahel arutada ning alles siis õpetaja poole pöörduda. Mulle kui õpetajale andis see aega ka suurema pildi jälgimiseks ning ei pidanud niipalju personaalsete õpiprobleemidega tegelema.

Kui jagasime suuremateks gruppideks, siis palusin neil kõige pealt üksteise käest kontrollida, kas nad on ikka täpselt aru saanud, mis on vooluring. See oli tagantjärele vaadates ajaraisk, sest neil puudusid oskused sellist vestlust üleval hoida. Küsiti muiates: “Noh, said aru vä?” ning sinnapaika see ka jäi. Tuleviku tarbeks peaks kindlasti loodusainetes arendama analüüsi ja arutlusvõime taset.

Ülesannete koostamine aga oli mõne võrra üle kivide ja kändude. Tagantjärele vaadates oleks võinud neile juba teise tunni alguses öelda, et hiljem on nad suuremas grupis ning peavad koostama ülesande, seeläbi oleksid nad ilmselt mõne võrra paremini ettevalmistunud. Peamiseks takistuseks oli jällegi koostöö oskus. Ilmselt mõne võrra harjumatu oli teha koostööd füüsika kontekstis. Sõnavara, ülesannete loogika jms.

Ülesannete lahendamine oli väga sujuv ja kiire. Peamiselt selletõttu, et koostati üsnagi lihtsad ülesanded. Hilisemal arutlusel kui ma palusin neil grupiga järjestada milline õpifaas oli kõige efektiivsem (loenguvorm, digivahenditega ülesanded, ülesannete koostamine ja arutlus), siis hierarhia oli kõikidel sama. Kõige paremini õppisid nad enda arvates läbi paaristöö (simulatsioon), seejärel loenguvorm (õpetaja*PowerPoint) ning viimasena grupitöö. See ei ole ka üllatav, kuna grupitöö on kõige vähem tähelepanu saav õppevorm ning seetõttu ka selle efektiivseks kasutamiseks ei pruugi olle veel vajaminevaid oskusi. Ühe variandina pakkusid õpilased välja, et õppestrateegiat saaks parandada kui neil oleks võimalik ise grupid valida, kuid õpetajana ma seda teha ei soovi. Põhjusel, et klassis on oma hierarhia ning grupid ning isevalimine võib tingida kellegi väljajäämise või mugavusgruppidega tekkimise.

Kokkuvõttes – õpistsenaarium oli edukas. Õpilastele väga meeldis ning minu hinnangul omandasid nad ka materjali väga hästi. Tõsi on see, et selline õpistsenaarium on ajamahukam ettevalmistamise faasis, kuid see-eest tunnis on õpetajal aega rohkem. Nõrgad küljed sellise õpistsenaariumi puhul on õpilaste eeloskuste puudumine. Kui õpilased ei oleks materjali eelnevalt omandanud oleks igasugune õpiprotsess olnud vaevalisem. Minu kui õpetaja jaoks andis selline õpistsenaarium teada, et õpilastel on probleeme loodusainetes grupitööga. Digitaalsed õpivahendid ja keskkonnad toimisd hästi ning oli abiks, et olime nendega eelnevalt tutvunud. Õpetajana märkasin, et paljud õpilased, kes tavaliselt on tundides vähem aktiivsed aktiviseerusid ka nüüd. Klassi parimad õpilased olid tihti kiiremini valmis kui teised ning seetõttu oleks hea ettevalmistada lisaülesanded. Minule isiklikult oli suur boonus ka see, et klassikalise tunni raames ei oleks me selle teema juures laboritööd teha jõudnud, seetõttu oli virutaalne labor väga kasulik. Samuti on füüsikas olulised visuaalsed abimaterjalid, sest tihti räägitakse abstraktsematest kontseptsioonidest, mida õpilastele ettekujutada on keeruline.

Advertisements

Digitaalne õppevara – repositoorium

Minu kogemus

Bioloogia ja füüsika õpetajana on oluline leida teooriate kirjeldamisel häid pildimaterjale ning ülesandeid. Seetõttu kasutan repositooriume tihti (peamiselt aineõpetajate blogisid nt. Kool.kirsman.ee; Tartu Ülikooli instituudi loodud füüsika repositooriumi opik.fyysika.ee; ekoolikotti ülesannete leidmiseks; samuti ka ebu.ee keskkonda esitluste pildimaterjali leidmiseks). Lisaks kasutan opiq.ee keskkonda, et lisada õppejärjele lisamaterjale (mis on minu arvates opiq.ee keskkonna kõige suurem boonus). Kokkuvõttes olen aktiivne materjalide erinevaate keskkonndade kasutaja. Käesolevat ülesannet kasutan kahe enim kasutatud keskkonna (opik.fyysika.ee ja Ekoolikott) võrdlemiseks, kuna esimene nendest keskendub füüsikale, siis lähtun võrdlustel ka nendest õppematerjalidest. Võrdlusteguriks võtan 8. Klassi füüsika teemad (optika, mehaanika).

Kasutades üldotsingut võrdlen repositooriumite vastuseid minu päringutele. Vastete all on erineva tüübiga materjale: simulatsioonid, videod, pildid, ülesanded, õpikud, tekstid jne.

Taust

Opik.fyysika.ee on Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadurite initsiatiiv, millega üritatakse pakkuda keskmise ja kõrgema tasemega füüsikalist sisu. Töö on veel tegemisel, ehk hetkel on opik.fyysika.ee katsestaadiumis. Keskkonna eesmärk on digitaliseerida olemasolevaid õppekavalisi teemasi ning pakkuda lisaks õppekavalistele teemadele ka süvitsiminejatele lisamaterjale.

Kvantitatiivne ülevaade

Katse 1)

Päring: “Valgusõpetus” ja “Optika”

Vaste:

Ekoolikott – “Valgusõpetus” (2 vastet), “Opitka” (30 vastet)

Opik.fyysika.ee  – “Valgusõpetus” (900+ vastet), “Optika” (300+ vastet)

Katse 2)

Päring: “Mehaanika”

Vaste:

Ekoolikott – “Mehaanika” (29 vastet)

Opik.fyysika.ee – “Mehaanika” (300+ vastet)

Proovides spetsiifilisemat infot, ehk vastavate teemade alapealkirju.

Katse 3)

Päring: “Valguse murdumine”

Vaste:

Ekoolikott – “Valguse murdumine” (7 täpset vastet ja 29 osalist vastet)

Opik.fyysika.ee – “Valguse murdumine” (300+ vastet)

Katse 4)

Päring: “Pascali seadus”

Vaste:

Ekoolikott – “Pascali seadus” (2 täpset vastet ja 67 osalist vastet)

Opik.fyysika.ee – “Pascali seadus” (600+ vastet)

Kvalitatiivne ülevaade

Ülevaatlik:

Kõikide päringute puhul sai opik.fyysika.ee-st kätte videomaterjale, ülesandeid, kontspekte ja reaal-elulisi näiteid. Ekoolikotis oli harva mitmekesist materjali. Üldjuhul olid viited digiõpikutele, mida otsija sai alla tõmmata. Mõnel juhul viisid need viited (ekoolikoti puhul) teistele lehekülgedele. Opik.fyysika.ee puhul oli probleemiks pigem vastete suur hulk, kuid otsinguparameetreid kitsendades (näiteks otsi ainult videoid või ülesandeid), muutus info hulk hallatavamaks.

Vanuseaste:

Mõlemal repositoorumil on võimalik luua kitsendusi (“filters”), et konkreetsemaid tulemusi kätte saada. Kuna nii mehaanika kui ka valgusõpetus on ka gümnaasiumiastme ained, siis proovisin kätte saada 8. Klassi materjale. Opik.fyysika.ee oli see lihtne ning vasteid oli nii videote, simulatsioonide kui ka ülesannete näol. Ekoolikotis päringuid kitsendades paraku vasted puudusid. Põhjus ilmselt selles, et autoreid on Ekoolikotis palju ning “tagimisele” palju tähelepanu ei pöörata.

Kokkuvõte

Ekoolikott võtab ülesandeks olla repositoorium kõigele, kuid häid materjale sealt leida tundub rohkem õnne küsimus olevat (vähemalt bioloogia ja füüsika ainetes). Opik.fyysika sisu on kvaliteetne, sest seda koostavad oma ala spetsialistid. Opik.fyysika.ee on füüsika jaoks kindlasti etem repositoorium, sest seal on spetsiifilisemad otsimise võimalused ning kvaliteedikontrolli pole üldjuhul vaja teha. Metaandmete standardit on jälginud ekoolikott paremini, kuid millegipärast selle kasu tuleb paremini välja opik.fyysika.ee keskkonnas.

 

URL – https://digioppevara.wordpress.com/2019/02/10/kursus-kaivitus/

Digitaalne õppevara – repositooriumid

Minu kogemus

Bioloogia ja füüsika õpetajana on oluline leida teooriate kirjeldamisel häid pildimaterjale ning ülesandeid. Seetõttu kasutan repositooriume tihti (peamiselt aineõpetajate blogisid nt. Kool.kirsman.ee; Tartu Ülikooli instituudi loodud füüsika repositooriumi opik.fyysika.ee; ekoolikotti ülesannete leidmiseks; samuti ka ebu.ee keskkonda esitluste pildimaterjali leidmiseks). Lisaks kasutan opiq.ee keskkonda, et lisada õppejärjele lisamaterjale (mis on minu arvates opiq.ee keskkonna kõige suurem boonus). Kokkuvõttes olen aktiivne materjalide erinevaate keskkonndade kasutaja. Käesolevat ülesannet kasutan kahe enim kasutatud keskkonna (opik.fyysika.ee ja Ekoolikott) võrdlemiseks, kuna esimene nendest keskendub füüsikale, siis lähtun võrdlustel ka nendest õppematerjalidest. Võrdlusteguriks võtan 8. Klassi füüsika teemad (optika, mehaanika).

Kasutades üldotsingut võrdlen repositooriumite vastuseid minu päringutele. Vastete all on erineva tüübiga materjale: simulatsioonid, videod, pildid, ülesanded, õpikud, tekstid jne.

Taust

Opik.fyysika.ee on Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadurite initsiatiiv, millega üritatakse pakkuda keskmise ja kõrgema tasemega füüsikalist sisu. Töö on veel tegemisel, ehk hetkel on opik.fyysika.ee katsestaadiumis. Keskkonna eesmärk on digitaliseerida olemasolevaid õppekavalisi teemasi ning pakkuda lisaks õppekavalistele teemadele ka süvitsiminejatele lisamaterjale.

Kvantitatiivne ülevaade

Katse 1)

Päring: “Valgusõpetus” ja “Optika”

Vaste:

Ekoolikott – “Valgusõpetus” (2 vastet), “Opitka” (30 vastet)

Opik.fyysika.ee  – “Valgusõpetus” (900+ vastet), “Optika” (300+ vastet)

Katse 2)

Päring: “Mehaanika”

Vaste:

Ekoolikott – “Mehaanika” (29 vastet)

Opik.fyysika.ee – “Mehaanika” (300+ vastet)

Proovides spetsiifilisemat infot, ehk vastavate teemade alapealkirju.

Katse 3)

Päring: “Valguse murdumine”

Vaste:

Ekoolikott – “Valguse murdumine” (7 täpset vastet ja 29 osalist vastet)

Opik.fyysika.ee – “Valguse murdumine” (300+ vastet)

Katse 4)

Päring: “Pascali seadus”

Vaste:

Ekoolikott – “Pascali seadus” (2 täpset vastet ja 67 osalist vastet)

Opik.fyysika.ee – “Pascali seadus” (600+ vastet)

Kvalitatiivne ülevaade

Ülevaatlik:

Kõikide päringute puhul sai opik.fyysika.ee-st kätte videomaterjale, ülesandeid, kontspekte ja reaal-elulisi näiteid. Ekoolikotis oli harva mitmekesist materjali. Üldjuhul olid viited digiõpikutele, mida otsija sai alla tõmmata. Mõnel juhul viisid need viited (ekoolikoti puhul) teistele lehekülgedele. Opik.fyysika.ee puhul oli probleemiks pigem vastete suur hulk, kuid otsinguparameetreid kitsendades (näiteks otsi ainult videoid või ülesandeid), muutus info hulk hallatavamaks.

Vanuseaste:

Mõlemal repositoorumil on võimalik luua kitsendusi (“filters”), et konkreetsemaid tulemusi kätte saada. Kuna nii mehaanika kui ka valgusõpetus on ka gümnaasiumiastme ained, siis proovisin kätte saada 8. Klassi materjale. Opik.fyysika.ee oli see lihtne ning vasteid oli nii videote, simulatsioonide kui ka ülesannete näol. Ekoolikotis päringuid kitsendades paraku vasted puudusid. Põhjus ilmselt selles, et autoreid on Ekoolikotis palju ning “tagimisele” palju tähelepanu ei pöörata.

Kokkuvõte

Ekoolikott võtab ülesandeks olla repositoorium kõigele, kuid häid materjale sealt leida tundub rohkem õnne küsimus olevat (vähemalt bioloogia ja füüsika ainetes). Opik.fyysika sisu on kvaliteetne, sest seda koostavad oma ala spetsialistid. Opik.fyysika.ee on füüsika jaoks kindlasti etem repositoorium, sest seal on spetsiifilisemad otsimise võimalused ning kvaliteedikontrolli pole üldjuhul vaja teha. Metaandmete standardit on jälginud ekoolikott paremini, kuid millegipärast selle kasu tuleb paremini välja opik.fyysika.ee keskkonnas.

Õpikeskkonnad ja võrgustikud – tunnikava nutirakendusi kasutades

Üldjoontes žongleerib õpetaja tunniajal kahe asjaga infohulk ja aeg. IDee on see, et mida rohkem püsivat infot sa ajaühikus edastad seda parem õpetaja oled. Püsiv info sõltub juba õppijast, tujudest, aastaajast ning miljonist muust asjast.

Aeg on aga palju paremini määratletav. Tihti peab nutirakenduste kasutamisel arvestama selliste ajakulukate faktoritega nagu internetiühendus (mis võib infovoole pärssivalt mõjuda), uue äpi tundmaõppimine, kõrvaliste äppide ahvatlused (peaaegu alati avab vähemalt üks õpilane iPadi klaveri-äpi) jms. Seetõttu tundub mulle, et äppide kasutamine ( ja IKT kasutamine laiemalt) eeldab kas suletud süsteemi või selle tutvustamine peale uue teemaga tutvumist.

Uute teadmiste saamine teatud ainetes on keeruline ning energiakulukas tegevus. Seetõttu võivad uue teema raskused tingida tähelepanuhajumise. Palju etem on kasutada IKTd teadmiste kinnistamiseks ning õppeteema laiendamiseks. Sellisel juhul ei pea õpilane üheaaegselt tundma õppima uusi teadmisi füüikast ning uue keskkonna võimalusi. Hetkel, enda õpetamise poole pealt tundub mulle, et see on parem variant.

Minu tunnikava Vooluringi kohta: Vooluring ja Ohmi seadus